Maasoojuspumbad: kõige tõhusam ja töökindlam küttesüsteem
Maasoojuspumbad on eriti tõhusad ja keskkonnasõbralikud küttelahendused, mis kasutavad maapinnast või veest saadavat soojust, et kütta hooneid või toota sooja vett. Maasoojuspumbad ja maaküte ühendavab endas tõhususe, keskkonnasõbralikkuse ja mitmekülgsuse, muutes maasoojuspumba atraktiivseks valikuks paljudele tarbijatele. Selles artiklis uurime maakütte toimimispõhimõtteid, eeliseid ja muid olulisi aspekte.
Maasoojuspumbad ja maakütte tööpõhimõte
Maaküte, või geotermiline küte, põhineb maapinnas salvestunud päikeseenergia kasutamisel. Maakütte süsteem kasutab maa-aluseid temperatuurikonstantseid kihte, et soojendada või jahutada hooneid.
Tööpõhimõte on järgmine:
- Soojusvahetussüsteem maa all: Maakütte põhielement on maa all asuv soojusvaheti, mida nimetatakse ka maakollektoriks. Kollektor võib olla horisontaalne (mullapindade all paiknev torustik) või vertikaalne (sügavamale maasse puuritud puuraukudesse paigaldatud torud). Torude sees liigub külmakandja, mis võib olla vesi või antifriisil põhinev segatud vedelik.
- Soojuse kogumine: Talvel, kui õhutemperatuur on madal, on maa pind soojem kui välisõhk. Soojuskandja kogub maa sees olevat soojust, muutes selle auruks või gaasiks, sõltuvalt süsteemi tüübist.
- Soojuspumba kasutamine: Soojuskandja suundub soojuspumba kompressorisse, kus see surutakse kokku ja selle temperatuur tõuseb. Kokku surutud ja kuumenenud gaas liigub seejärel kondensaatorisse
- Soojuse ülekandmine süsteemi: Kondensaatoris annab gaas oma soojuse ära veeküttesüsteemile või õhk-vesi soojuspumbas õhule. Soojus liigub edasi läbi hoone küttesüsteemi, pakkudes ruumides mugavust ja soojendades vett tarbevee jaoks.
- Jahutamine suvel: Suvel, kui õhutemperatuur on kõrge, võib maakütte süsteem toimida ka vastupidiselt. Soojuspump töötab jahutusrežiimis, võttes soojust hoone seest ja juhtides seda küttesüsteemi kaudu maapinda tagasi. See protsess võimaldab hoonet jahutada.
Kokkuvõttes põhineb maaküte maapinnas salvestunud päikeseenergia kasutamisel, võimaldades säästlikku ja keskkonnasõbralikku kütmist ja jahutamist. Maakütte süsteemid on tuntud oma energiatõhususe ja pika eluea poolest.
Miks valida maasoojuspump ja maaküte?
Võrreldes teiste küttelahendustega on küll maakütte alginvesteering kõige suurem, kuid ka kasutegur kõige suurem. Laias laastus on arvutuslik energiasääst 180 m² majas maasoojuspumbaga kuni 18 000 kWh aastas st tarbitud energia kokku elektri näol on veidi alla 6000 kWh aastas. Sinna sisse on arvestatud ka maasoojuspumba kompressor, tsirkulatsioonipumpade ja lisaelektriküttekehade poolt tarbitud elekter.
Kellele sobivad maasoojuspumbad ja maaküte?
Vaba maapinna olemasolul tuleks eelistada kindlasti maakütet. Kuigi maasoojuspumba paigaldamine võtab rohkem aega ja esmane investeering on suurem, siis pikas perspektiivis tasuvad maasoojuspumbad end ära, kuna energiasääst on suurem ja eluiga pikem.
Maasoojuspump sobib teie kodule, kui:
- Kui soovite väga efektiivset küttelahendust, mis töötab väga külmade ilmadega ja on samas ka kõige töökindlam.
- Teil on soov saada sooja kütte- ja tarbevett. Teil on juba olemas ka vesiküte vastavate radiaatorite või põrandaküttega.
- Köetava hoone ümber on piisavalt vaba maapinda pinnakollektori paigaldamiseks.
- Olete renoveerimas ja ehitamas kodu või soovite loobuda senisest ahiküttest ning tahate, et kütmine oleks suitsu-, tuha-, tahma- ja tolmuvaba.
Säästa soetuskuludelt kuni 70%
Taotlusvoor “väikeelamute kütteseadmete toetus” avatakse taas detsembris. Täpsed kuupäevad avaldatakse KREDEX-i kodulehel ja meedias laiemalt vähemalt 10 tööpäeva ette. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.
Toetus on mõeldud tiheasustuspiirkondades väikeelamutele, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.
Välisõhuseire andmetele tuginedes on välja selgitatud piirkonnad, kus peenosakesi on kütteperioodil õhus lubatust rohkem. Nende piirkondade inimestel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada. Toetuse protsent on seejuures piirkonniti erinev.
70-protsendiline toetusmäär kehtib järgmistes linnades:
- Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe
- Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa
- Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva
50-protsendiline toetusmäär kehtib järgmistes linnades:
- Tallinn: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, Haabersti
- Tartu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Keila, Võru, Türi, Saue, Paide, Tapa, Kärdla, Elva, Haapsalu, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Pärnu
Taotluse koostamine ja esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas Struktuuritoetuse e-keskkonnas E-toetus. Taotlusvormi abistava ja tutvustava infomaterjaliga saad tutvuda siin.
E-toetuse keskkonna tutvustava videoga saad tutvuda siin.
Toetusega seotud küsimused saada aadressile eramu@kredex.ee. Toetuse haldurid vastavad kõnedele tööpäeviti kell 13.00-16.00. Loe kindlasti ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.
Millise maasoojuspumba saate oma koju paigaldada?
Arutage juba täna mõne meie kütte- ja kliimasüsteemide spetsialistiga, kuidas ja millise maasoojuspumba saate oma koju paigaldada. Helistage meile telefonil +372 53 300 613 või vaadake kontaktandmeid siit.
